Koostöös Pennsylvaniaga saab Kuressaare Louis Kahni ajaloolise kultuuritähise

14.10.2021

October 14, 2021

Uncategorized6 Comments

Louis Kahni Eesti SA pöördus tänavu kevadel Pennsylvania ajaloo-ja muuseumikomisjoni (PHMC) poole ettepanekuga paigaldada Kuressaarde samasugune ajalooline tähis, nagu asub Philadelphias Walnut Streetil Louis Kahni büroohoone ees. Alguse sai ainulaadne koostöö, millest räägime intervjuus PHMC tegevjuhi Andrea Lowery’ga.

Pennsylvania ajaloomärgiste programm on üle 100. aasta vana. Kui paljusid ajaloolisi paiku on selle aja jooksul tähistatud ja kas märgiste arvukuse poolest hakkab silma mõni eriti viljakas kümnend või ajalooperiood?

Meie andmebaasis on praegu 2525 ajaloomärgist. Pennsylvania ajaloomärgiste programm algas 1914. aastal, kui meie organisatsiooni ajalooline eelkäija Pennsylvania ajalookomisjon lasi paigaldada esimesed 149 pronkstahvlit. Nende asemel tulid 1945. aastal kasutusse alumiiniumtahveldised, mida tänapäeval valmistatakse kahes erinevas mõõdus, et sobituda erinevate asukohtadega. Laiemad märgised teede ääres on mõeldud autoliiklusega aladele ning vertikaalsed linnamärgised eeskätt kõnniteedele ja linnaruumi.

Ajavahemikus 1946-1956 püüdis Pennsylvania ajaloo- ja muuseumide komisjon märgiste arvu terves osariigis suurendada. Valiti välja tuhande märgise teemad, valmistati ette tekstid ning kümne aasta jooksul paigaldati uued alumiiniumtahveldised. Praegu paigaldame keskmiselt 25 uut ajaloomärgist aastas. Möödunud sajandi jooksul on ajaloomärgiste programm arenenud, sest meie arusaam osariigi ajaloost ja selle tõlgendusviisidest on muutunud, tunnustades rohkem mitmekesiste lugude väärtust.

Näiteks 1990ndatel pingutati selle nimel, et suurendada afroameeriklastele püstitatavate märgiste arvu. Alates 2017. aastast on Pennsylvania ajaloo- ja muuseumide komisjon julgustanud kohalikke partnereid esitama kandidaate väheesindatud teemade tähistamiseks, näiteks nagu arheoloogia ja põlisameeriklased, LGBT sündmused ning Vaikse ookeni piirkonna aasia-ameeriklased ja ladinaameeriklased.

Märgise on kujundanud Paul Philippe Cret, keda Louis Kahn pidas oma mentoriks, võib-olla lausa isalikuks eeskujuks kunstimaailmas, nagu on kirjutanud Kahni poeg Nathaniel. Rääkige natuke Paul Philippe Cret’ist? Kes ta oli?

Alates 20. sajandi algusest kuni Teise maailmasõjani oli Paul Philippe Cret üks tähtsamaid arhitekte Ameerikas. Cret sündis 1876. a. Lyonis ja alustas oma arhitektuuriõpinguid Lyoni kõrgemas kunsti- ja disainikoolis (École Nationale des Beaux-Arts de Lyon) ning jätkas juba École de Beaux-Arts‘ Pariisis.

19. sajandi lõpus hakati Ameerika Ühendriikide ülikoolides juurutama arhitektuuriprogramme ja 1903.a. tuli Cret uue programmi raames Pennsylvania ülikooli arhitektuuriõppejõuks. Ta oli ülikoolis paljude tudengite lemmikõppejõud ja mõjutas nende mõttemaailma, õpetades kunstiajalugu, arhitektuurifilosoofiat ja juhendades stuudioid oma 34-aastase ametiaja jooksul. Lisaks oli ta mentor T-Square klubis. See oli silmapaistev ateljee-tüüpi õhtukool edasipüüdlikele arhitektidele Pennsylvanias. Cret edendas oma tudengite hulgas nii õpetust Beaux-Arts’ põhimõtetest kui ka modernistlikust arhitektuuristiilist.

Saabunud Ameerika Ühendriikidesse, hakkas Cret tööle arhitektina ja avas oma büroo Philadelphias neli aastat hiljem, 1907.a. Ta mõjutas suursuguste ühiskondlike hoonete arhitektuuri arengut Ameerika Ühendriikides töödega, mis väljendasid klassikalise arhitektuuri põhimõtteid ja vorme. Tema teosed peegeldasid nii École des Beaux-Arts‘ haridust kui ka tunnustust prantsuse modernismile. Cret projekteeris ja ehitas erinevaid hoonetüüpe kõikjal USA-s, sealhulgas ühiskondlikke hooneid, raamatukogusid, muuseume, monumente ja sildu.

Tema kuulsamate teoste hulka kuuluvad Indianapolise avalik aamatukogu (1913); Detroiti Kunstiinstituut (1927), Hartfordi maakonnahoone ja kohtumaja (1926), Folger Shakespeare’i raamatukogu (1932) Washingtonis, Föderaalreservi nõukogu hoone (1937) Washingtonis ning Delaware’i jõe sild (1926) – praeguse nimega Benjamin Franklini sild, mis ühendab Philadelphiat Camdeniga New Jersey osariigis.

Penni õppejõuna mõjutas Cret oma ametiajal paljusid tudengeid, kellest said tuntud arhitektid. Üks neist oli Louis Kahn, kes õppis Pennsylvania ülikoolis aastail 1920 -1924. Ka pärast ülikooli lõpetamist oli Kahn endiselt Cret’ loomingulises mõjuväljas. Ajavahemikus 1929-1930, pärast oma Euroopa ringreisi, töötas Kahn Cret’ arhitektuuribüroos. Ta aitas kaasa mitmele Cret’ projektile, nende hulgas oli ka üks Cret’ meistriteoseid – Washingtoni Folgeri raamatukogu, mis on ehe näide Cret’ stiilieelistusest – 20. sajandi rangest uusklassitsismist.

Cret’ käekiri jättis püsiva jälje Kahnile, kes iialgi ei hüljanud Beaux-Arts’ stiilis projekteerimist. Nii nagu Cret’, kasutab ka Kahn oma hoonetes selgelt liigendatud tugevate telgedega ruume, rakendades muljetavaldavalt massi ja kaalu ning eelistab modernismi, mis põhimõttekindlalt väldib igasugust ülespuhutud ornamentikat.

Kahn lähenes isegi arhitektuuriprojektidele äratuntava Cret’ mõjuga. Terve oma tegutsemisaja kasutas Kahn eskiise (pr. k. esquisse), s. o. üht kiiret eelanalüüsi liiki, mille Cret tõi Penni École des Beaux-Arts‘ eeskujul oma arhitektuuriprojektide välja töötamiseks. Kahn hakkas mentori jälgedes õpetama Pennsylvania ülikoolis modernistlikku arhitektuuri ja oli teaduskonnas esimene Paul Philippe Cret õppetooli juhataja.

Nagu eespool märgitud, oli Cret seotud algusaastatega Pennsylvania ajaloomärgiste programmis. Kogu oma teenistuskäigu jooksul kujundas Cret väga innukalt memoriaale ja monumente Ameerika Ühendriikides ja välismaal. Ta töötas Ameerika sõjamälestusmärkide komisjonis aastatel 1923–1945.

Cret’ loodud tähelepanuväärsete monumentide hulka kuuluvad Igavese tule rahumemoriaal Gettysburgi lahinguväljal (koostöös kuulsa skulptori Lee Lawriega), National Memorial Arch, Valley Forge’i ajalooline park, kabel Flanders Fieldi Ameerika sõjaväekalmistul Belgias; Ameerika sõjamemoriaal Gibraltaril ja Château-Thierry Ameerika monument Prantsusmaal, kust avaneb vaade teise Marne’i lahingu (1918) toimumispaigale.

1914. aastal esimestena paigaldatud pronkstahvlid kinnitati harilikult rahnude ja kivide külge ning neid kasutati märgistena sageli peamiselt jalakäijatele mõeldud paigus, tähistamaks Pennsylvania olulisi kohti ja ajaloosündmuseid. Cret kujundas esimesed prokstahvlid, mis paigaldati osariigi algatusel. Cret’ kujundatud märgised on klassikalises stiilis, kasutusel on Pennsylvania vapp ja tekst on paigutatud ristküliku kahekordsete äärejoonte sisse.

Kuigi tänased märgised kuuluvad samasse programmi, on stiili muudetud vastavalt nende asukohale linnamaastikes või autoliiklusega teedel. Uuel, 1945. aastal kasutusele võetud märgisekujundusel on posti külge paigaldatud raamitud tahveldis, millel on reljeeftrükis tekst. Nagu ka varasematel, Cret’ kujundatud tahveldistel, on kasutusel osariigi vapp. Tahveldisel kasutatakse sinist ja kuldset värvi – need on Pennsylvania ametlikud tunnusvärvid.

Millal avati Louis Kahni märgis Walnut Streetil? Kelle algatusel see Kahnile püstitati?

Pennsylvania ajaloomärgis Louis I. Kahnile avati 24. juunil 2004.a. Ettepaneku märgise paigalduseks tegi Ameerika Arhitektuuriinstituudi Philadelphia osakond. Märgise asukohta Kahni arhitektuuribüroo juures peeti sobivaks, sest enamus Kahni suurteostest projekteeriti Walnut Streetil asuvas hoones.

Walnut Street 1501 asuvas büroohoones oli arhitektuuribüroo kuni Kahni surmani 1974. aastal. Kaaluti ka teist asukohta Pennsylvania ülikoolis, kus Kahn töötas õppejõuna 1957. aastast kuni oma elu lõpuni ja millele viitab ka mälestustahvli tekst. Mitmele arhitektide põlvkonnale oli Kahn autoriteetne õpetlane ja ta tunnistati esimeseks Paul Philippe Cret’ arhitektuuriprofessoriks. Lõpuks langes valik siiski büroo asukoha kasuks, kuna Kahni mõju arhitektuurile on kõige silmatorkavam tema arhitektitöös, s.o tema projekteeritud hoonetes.

Meil oli juttu Pennsylvania pikast, ja kindlasti lausa maailmaajalugu mõjutanud sündmuste jadast, mida tähistavad arvukad märgised. Kuhu aga paigutub hetkel üks uuemaid ettevõtmisi – Kahnile pühendatud märgise paigaldus tema sünnisaarele? Kas see on ajaloomärgiste programmis esimene kord, kui kuulus Cret kujundusega märgis püstitatakse hoopis teise riigi pinnasesse?

Pennsylvania ajaloo-ja muuseumide komisjonil on suur rõõm Eestiga koostööd teha Louis Kahnile pühendatud märgise paigaldamisel Kuressaarde. Kahn oli maailmakuulus arhitekt, keda mõjutasid väga nii tema esimesed eluaastad sünnimaal Eestis kui ka hilisem kodumaa, Ameerika. Ainuüksi tõik, et märgise tekst on eesti ja inglise keeles ning märgis püstitatakse Kahni sünnilinna koostöös Pennsylvaniaga, väljendab mõlemapoolset mõju.

Kahni auks paigaldatav märgis jäädvustab Ameerika Ühendriikide kui sisserändajate rahva loo. See on ka Pennsylvania lugu – mitte ainult sellepärast, et siin elas ja töötas Kahn, vaid et see on olnud sisenemisväravaks väga paljudele üle mere riiki saabunud ameeriklastele.

Teeme esmakordselt koostööd ajaloomärgise paigaldusel välisriigis. Oleme väga põnevil, et saame märgisteprogrammi Eesti rahvaga jagada ning Kahni loomingulise pärandi jäädvustada nii kindlal ja vastupidaval kujul. Oma ajaloosündmuseid jagades võime üksteiselt õppida ning tunda ühtekuuluvust siin- ja sealpool ookeani.